AMICATION

International

EST

Hubertus von Schoenebeck – tema isiku kohta

Hubertus von Schoenebeck – Foto von Ralph Eckstein

Dr. phil. Hubertus von Schoenebeck sündis 1947 aastal. Tal on kaks täiskasvanud ja kaks väikelast.

1966 lõpetas ta vanade keelte humanitaargümnaasiumi.

1969 – 1972 lõpetas ta intensiivõpingute tulemusena kõrgkooli õigusteaduskonna juriidilise mõtlemise, põhiseaduse ja euroopa õigusteaduse ajaloo alal.

1975/76 oli ta pärast õpetajakursust ja referendiaati ühe aasta tegev põhikoolis  matemaatika, füüsika, bioloogia ja tehnika õpetajana. ta oli ka klassijuhataja ja usaldusõpetaja.

1976 – 1978 uuris ta teaduslikus stuudios kasvatusvaba (postpedagoogilist) kommunikatsiooni lastega ja promoveeris seda 1980. aastal Osnabrücki Ülikooli juures. Ta õppis seoses oma uuringutega USA –s »Childrenś Rights Movement« (liikumine laste õiguste kaitseks) ja juhatas 1976 ja 1977 aastal Kalifornias arutelusid postpedagoogilisest kommunikatsioonist koos Carl R. Rogersiga, kliendikeskse vestlusteraapia loojaga.

1976 – 1980 lõi ta oma kogemustele ja uurimistöötulemustele tuginedes »Amication«, postmodernse filosoofia ja eetika.

1978 võttis ta koos Jans-Ekkehard Bontega kokku »Sõpruse lastega« (»Freundschaft mit Kindern«), maailmas esimese postpedagoogilise teooria ja praktika kontseptsiooni. Nad asutasid samal aastal »Sõprus lastega edendamise ühingu«.

1980 kutsus ta Münsteris rahvast üles toetama Saksa Lastemanifesti – kogumit noorte inimeste õigustest vaadatuna laste õiguste kaitsmise seisukohalt.

1985 asutas ta »Oma-Vastutuse-Treeningu«, et seminarivormis spetsiaalse dünaamilise grupitöö tulemusena avada omavastutust.

Hubertus von Schoenebeck on alates 1978 –st kuni tänaseni ühingu »Sõprus Lastega« osakonnas tegev referendina, et amikatsiooni kui kasvatusvaba elu juhtimist ja seda Ideed tutvustada. Ta refereerib kõrgkoolide, rahvaülikoolide ja haridusasutuste juures nii kodumaal kui ka välismaal ja juhatab isiklikke seminare, et õpetada amikatiivset kommunikatsiooni. Tema rahvusvaheline tegevus hõlmab Poolat, Tsehhit, Austriat, Schveitsi, Hollandit ja Itaaliat, kus postpedagoogiline idee laieneb ja kus mõned tema raamatud ilmunud on.

Hubertus von Schoenebeck on avaldanud mitmekülgseid kirjutisi ja raamatuid postpedagoogilise temaatika ja amikatsiooni kohta. Nimetada võiks »Freundschaft mit Kindern« (Sõprus lastega) 1978, »Der Versuch, ein kinderfreundlicher Lehrer zu sein« (Katse lastesõbralik õpetaja olla) 1980, »Kinderrechtsbewegung und Deutsches Kindermanifest« (Laste õiguste eest ja Saksa Lastemanifest) 1981, »Unterstützen statt erziehen« (Toetamine kasvatamise asemel) 1982, »Ich liebe mich so wie ich bin« (Ma armastan ennast sellisena nagu ma olen) 1983, »Jenseits der Erziehung« (Väljaspool kasvatust) 1986, »Die erziehungsfreie Praxis« (Kasvatusvaba praxis) 1993, »Grundlagen der erziehungsfreien Lebensführung« (Kasvatusvaba elu suunamise põhialused) 1997, »Kinder in der Demokratie – Politische Emanzipation, Deutsches Kindermanifest, Wahlrecht für Kinder« (Lapsed demokraatias – poliitiline emantsipatsioon, Saksa Lastemanifest, valimisõigus laste jaoks) 2001, »Schule mit menschlichem Antlitz« (Inimliku näoga kool) 2001.

Hubertus von Schoenebeck mit Kind – Foto Hubertus von Schoenebeck beim Spielen – Foto von Ralph Eckstein Hubertus von Schoenebeck beim Tragen eines Kindes – Foto